Kammeri Kooli väärikas ajalugu algas 16. sajandil. Siis asus praeguse kooli kohal Kammeri mõis. Mõisa peahoone ehitati 18. sajandi lõpul, aga see ei ole praeguseni säilinud. Mõis on kuulunud mitmetele tuntud  aadliperele– Dückeritele, Bronskitele, Ferscnitele, Rennenkamffidele, Helmersenitele ja Stadenitele.

 

Siin on sündinud maailmakuulus geoloog Gregor von Helmersen (1803–1885). Ta lõpetas Tartu Ülikooli ning oli hiljem Peterburi Ülikooli professor, Venemaa Keiserliku Teaduste Akadeemia ja Venemaa Geoloogilise Kommitee esimene juht. Just tema koostas esimese Venemaa geoloogilise kaardi ning uuris Eesti jääaega, rändrahne ja põlevkivi omadusi.

 

Mõisa viimased aadlikest omanikud olid Stadenid. 1920. aasta Eesti Vabariigi maareformiga mõis võõrandati. Mõisasüda koos 40 ha maaga jäi Rico von Stadenile. 1928. aastal müüs ta mõisa oma endisele aednikule, sulasele ja rentnikule Tonskale. Viimane ei soovinud osta suurt mõisamaja ja müüs selle edasi vallale, misjärle mõisa härrastemajja kolis vallavalitsus. Praegu asub samas paigas meie kool.

 

Kooliharidust on Kammeris antud 1765. aastast. Algselt asus koolimaja praegusest 1,5 km kaugusel. Õppetööd alustati üheksa õpilasega. Aastate jooksul on õpilaste arv kõikunud kahekümnest saja kolmekümneni. Läbi aegade on siin olnud mitu erinevat koolihoonet. 2010. aastal valmis endise mõisahoone asemele uus kaasaegne koolimaja.

 

Õpilasi mõistva ja toetava personaliga on Kammeri Kool hea keskkond elus toimetulekuks, asendamatute oskuste ja teadmiste omandamiseks ning sisukaks vaba aja veetmiseks.

 

| Eesti mõisaportaal | Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid | Kammeri mõisa ülevaade |